Ülevaade haridusest Eestis

Kuidas on Eesti haridus korraldatud? Millega haridustee algab ja lõpeb või kas üldse lõpebki? Loodame, et leiad sellelt lehelt vastused nii neile kui ka teistele õpiteekonnaga seot...

Eesti haridussüsteem on üles ehitatud elukestva õppe põhimõttel: kõik inimesed peavad kogu elu jooksul saama õppida oma vajaduste ja võimete kohaselt.

Elukestev õpe saab alguse üldharidusest, milles Eestis kehtib ühtne süsteem. See tähendab seda, et kõikidel haridustasemetel* toimub õppetöö ühtse õppekava alusel, sõltumata keelest. Üldharidus jaguneb alus- , põhi- ja üldkeskhariduseks.

Alushariduse omandavad pooleteise kuni seitsme aastased lapsed koolieelses lasteasutuses.

Põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum, mille omandamine võib toimuda osaliselt algkoolis (1.-6. klass), põhikoolis (1.-9. klass) või gümnaasiumis, mille juures on avatud põhikooli klasse.

Pärast põhikooli lõpetamist on haridustee jätkamiseks mitmeid valikuid:

Üldkeskhariduse saab gümnaasiumis. Noortele mõeldud põhikoolide ja gümnaasiumite kõrval saavad need, kelle haridustee on katkenud  põhiharidust ja üldkeskharidust omandada mittestatsionaarses õppes ehk täiskasvanute gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi saab jätkata õpinguid kõrghariduse või kutsehariduse omandamiseks.

Kutseõpet korraldavad kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid. Õpe toimub neljal õppetasemel, mis lähtuvad Eesti kvalifikatsiooniraamistikust. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.

Kõrgharidussüsteem on kolmeastmeline: 

  • rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe
  • magistriõpe
  • doktoriõpe

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. 

Kõik Eesti formaalhariduslikud kvalifikatsioonid ja kutsekvalifikatsioonid ehk kutsed paigutuvad kaheksa-tasemelisele kvalifikatsiooniraamistikule. Kvalifikatsiooniraamistik on vahend, mis võimaldab kvalifikatsioone kirjeldada, liigitada ja võrrelda. Raamistik koosneb neljast alaosast, millest igaühe õpiväljundeid kirjeldavad:

Elukestev õpe hõlmab lisaks formaalharidusele ka täiendus- ja ümberõpet, mitteformaalset ja informaalset õpet. 

Formaalõpe toimub enamasti koolikeskkonnas ning õppekavade alusel. Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid seatakse enamasti väljastpoolt, õppimisprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on kuni teatud taseme või eani kohustuslik.

Mitteformaalne õppimine toimub väljaspool kooli ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada. Ka mitteformaalne õpe on eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised.

Informaalne õpe on õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides (näiteks perekonnas, töökohas, vabal ajal jne). Informaalse õppe tulemused ei ole enamasti õppija jaoks kohe nähtavad.


*Haridustasemed lähtuvad rahvusvahelise hariduse klassifikaatori ISCED tasemetest.