Kõrgharidus

Eesti kõrgharidussüsteem on kolmeastmeline: esimesel astmel rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe, teisel magistri- ning kolmandal doktoriõpe.

Eesti kõrgharidussüsteemi kirjeldus.

Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille eesmärgiks on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine. Rakenduskõrgharidusõpe toimub enamasti rakenduskõrgkoolides. Õppe nominaalaeg on 3 – 4 aastat, maht 180 – 240 EAPd, spetsialiseeritud õe- ja ämmaemandaõppe puhul 4,5 aastat, maht 270 EAPd. Rakenduskõrgharidusõppe alustamise eelduseks on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Õpe lõpeb lõpueksami tegemisega või lõputöö kaitsmisega.

Rakenduskõrgharidus erineb akadeemilisest kõrgharidusest suurema praktika ja praktiliste ainete osakaalu poolest. Ka paljud õppejõud ise on oma erialal töötavad praktikud. Rakenduskõrghariduse diplom annab õiguse kandideerida magistriõppesse.  

Bakalaureuseõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille eesmärk on üldhariduslike teadmiste süvendamine ning  eriala alusteadmiste ja -oskuste omandamine õpingute jätkamiseks magistriastmes ning tööle asumiseks. Õpe kestab valdavalt 3-4 aastat, selle maht on 180 – 240 EAPd ja see lõpeb eksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega. Õpinguid saab jätkata magistriõppes. Inimesed, kes on bakalaureusekraadi omandanud enne 1. septembrit 2002, saavad kandideerida ka otse doktoriõppesse, kuna vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on enne seda kuupäeva omandatud bakalaureusekraad võrdväärne magistrikraadiga.

Taustinformatsioon kvalifikatsioonide vastavusest

Magistriõpe ehk magistrantuur on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel süvendatakse erialateadmisi ja -oskusi ning omandatakse vajalikke teadmisi ja oskusi iseseisvaks tööks ja doktoriõppes õpingute jätkamiseks. Õppe kestus on üldjuhul kaks aastat ja õppe maht 120 EAPd. Lõpetaja saab diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta, mis annab õiguse kandideerida doktoriõppesse.

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. Üheastmelised integreeritud õpped on arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus. Õpete nominaalkestused on 5-6 aastat. Lõpetamisel antav kvalifikatsioon annab õiguse kandideerida doktoriõppesse.

Doktoriõpe on kõrghariduse kolmanda astme õpe, mille eesmärgiks on iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Doktoriõppe nominaalkestus on 3-4 aastat. Õppe lõpetajale antakse diplom õppekava täitmise ja doktorikraadi andmise kohta. Doktorikraad on teaduskraad, mille saamiseks koostatakse ja kaitstakse doktoritöö ehk iseseisev teaduslik uurimus või loometöö.