Kutseharidus

Kutseõppes omandatakse töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.

Õppida saab neljal õppetasemel (2., 3., 4., ja 5. tase), mis lähtuvad Eesti kvalifikatsiooniraamistikust.

Kutsekeskharidus annab nii kutse- kui ka keskhariduse. Õpingud kestavad vähemalt kolm aastat ning õppima asumise eeldus on põhiharidus. Ilma põhihariduseta saab kutsekeskharidust asuda omandama vähemalt 22-aastaselt.

Kutseõppe õppekavad kestavad üldjuhul kuus kuud kuni kolm aastat esmaõppes ja kuni aasta jätkuõppes. Kutseõpet korraldavad kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid.

Kutseõpe võib olla statsionaarne ja mittestatsionaarne. Statsionaarne õppevorm jaguneb omakorda koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppeks.  

Koolipõhine õpe toimub enamasti viiel päeval nädalas nii loengute, praktilise ja iseseisva töö kui praktikana. Õppekava kohustuslik osa on ettevõttepraktika.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osakaal on tavapärasest oluliselt suurem ja moodustab vähemalt 2/3 õppe mahust. Õpipoisiõpe toimub kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostöös. 

Mittestatsionaarses õppes (vahel nimetatakse seda ka sessioon- või tsükliõppeks) tuleb enam kui pool õppekava mahust teha iseseisvat õppetööd. 

Iga kutseõppe õppekava kohustuslikuks osaks on praktika, mille käigus rakendatakse õppe jooksul omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töösituatsioonis. Lähemalt saad praktika kohta lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Harno kodulehelt. 

Igal aastal korraldatakse Eestis kutsemeistrivõistlusi, kus parimad noored kutseõppurid saavad üksteiselt mõõtu võtta. Parimatest parimatel on seejärel võimalik esindada Eestit rahvusvahelistel kutsemeistrivõistluselt EuroSkills ja WorldSkills. Samuti toimub igal aastal kutsehariduse suurüritus Noor Meister, kus noored võistlevad 25 erineval erialal.