Mitteformaalne ja informaalne õpe

Mitteformaalne õppimine toimub väljaspool formaalharidussüsteemi ja see on õpitegevus, mis on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada, hankida uusi oskusi, teadmisi ja koge...

Mitteformaalne õppimine on oluline igas vanuses, eriti aga noorena, kuna väga paljud inimese elu ja otsuseid mõjutavad väärtused, hoiakud ja tõekspidamised kujunevad välja juba noores eas. Noorsootöö on üks olulisemaid valdkondi, mis toetab noorte õppimist väljaspool kooli.

Mitteformaalset õppimist võib kirjeldada kui inimese teadlikku arenemist sotsiaalses keskkonnas (east sõltumata), mida iseloomustavad järgmised omadused:  

• Eesmärgipärasus ja kavatsuslikkus: õppimisel on eesmärgid, õppetegevus on neile vastavalt organiseeritud ja struktureeritud.    
• Vabatahtlikkus: õppija motivatsioon on õppimise oluline alus.    
• Õppijakeskus: õppimisprotsess on üles ehitatud vastavalt õppija eelnevatele kogemustele ja teadmistele ning enesetäiendamise vajadustele;
• Paindlikkus: nii õppeprotsess, -struktuur, -keskkond kui –meetodid on paindlikud.
• Kättesaadavus: ideaalis on mitteformaalne õppimine kättesaadav ja jõukohane kõigile, olenemata varasematest õpikogemustest, oskuste-teadmiste tasemest, majanduslikust olukorrast jms.   
• Individuaalse ja sotsiaalse õppimise tasakaal.

 

Mitteformaalne õppimine võib toimuda väga erinevates keskkondades (looduses, huvikoolis, noortekeskuses jm) ning seda võivad läbi viia nii professionaalsed koolitajad kui ka nt noorsootöötajad, vabatahtlikud või omaealised. Näiteks on mitteformaalseks õppeks erinevad tööalased koolitused, keeleõpe, kokanduskursused, muusikakool, kunstiringid ja muud koolitused ja kursused, millel on olemas õppekava ning struktuur.

Teiseks väljaspool formaalharidussüsteemi toimivaks õppimise viisiks on informaalne õpe. See hõlmab igasugust õppimist, nii töö käigus kui vabal ajal perekonna ja sõprade ringis ning ei ole struktureeritud, puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppematerjalid ja õppekavad. Seetõttu on informaalset õppimist ka raskem hinnata ja tunnustada – see käib käsikäes igapäevaeluga ning jääb sageli teadvustamata, kuigi on oluline osa elukestvast õppest.