Töö ja oskused 2025
Kümme aastat tagasi ei olnud veel olemaski kümmet 2020. aasta nõutuimat ametit. Töömaailm on kiires muutumises ning need muutused ei jäta puudutamata ka Eestit. Küll aga ei muutu n...
Enam kui pooltel töökohtadel on juba võimalik automatiseerida ca 1/3 tööülesannetest. See tähendab, et teeme tulevikus aina keerulisemat, aga ka põnevamat tööd.
Üks tulevikutööd iseloomustavamaid märksõnu on kahtlemata paindlikkus. Oluliselt suureneb projektipõhise ja vabakutselise töö osakaal, mis tähendab, et inimese karjäär moodustub tulevikus paljudest osaajaga ülesannetest, millega edukaks toimetulemiseks on vaja tänasest mõnevõrra teistsuguseid oskusi.
Ideaalsel tulevikutöötajal on süvateadmised vähemalt ühel alal ning oskused mõista ja omavahel siduda erinevaid teisi alasid ning nendega tegelevaid inimesi. Lisaks oma eriala valdamisele oodatakse tulevikutöötajalt oluliselt paremat „pehmete oskuste“ valdamist nagu suhtlusoskus, erinevate kultuuride taju ja nendega kohanemine jt. Tulevikutöö võtmeoskusteks on sotsiaalne intelligentsus, loov ja kriitiline mõtlemine, hea koostöövõime.
Õppimine ja mõtteviisi kohandamine toimub kogu elu jooksul. Eriala või akadeemilise kraadi omandamine ei jää enam inimese viimaseks kokkupuuteks kooliga – olulisest suurem roll saab olema täiend- ja ümberõppel.
Seega on eriala valikuga vähemalt sama tähtis see, et koolis õpitust saaks tugev vundament, mida igapäevase elu ja töö käigus õpituga täiendada. On üsna vähetõenäoline, et muutuva majanduse kontekstis töötaks inimene kord valitud erialal oma tööelu lõpuni. Seetõttu on väga oluline, et koolis õpitu annaks piisavalt laia põhja, mis tulevikus võimaldaks edukalt töötada mitmetel erialadel.
Ott Pärna koostatud kogumik “Töö ja oskused 2025” käsitleb töötamist mõjutavaid tulevikutrende maailmas ning analüüsib nende mõju Eesti tööturule. Ülevaade on koostatud maailma tulevikuseire ekspertide ja mõttekodade uurimistööde ning analüüside Kutsekoja poolt läbi viidud arutelude põhjal.