Õpistrateegiate rakendusviisid ainetundides õpetajate ja õpilaste endi sõnul
Magistritöö selgitab välja, milliseid õpistrateegiaid õpetajad ja 7. klassi õpilased endi sõnul ainetundides kasutavad ning kuidas ja mis eesmärgil neid rakendatakse.
Uuring viidi läbi ühe üldhariduskooli 11 aineõpetaja ja 12 seitsmenda klassi õpilasega, kellega tehti poolstruktureeritud individuaal- ja paarisintervjuud. Andmeid analüüsiti kvalitatiivse induktiivse sisuanalüüsi meetodil.
Selgus, et õpetajad rakendavad õpistrateegiaid kolmel viisil: teadvustamata ja kaudselt suunatult, teadlikult planeeritult ja suunatult ning õpilase enda vajadusest lähtuvalt. Õpetajad ja õpilased tõid välja kümme õpistrateegiat: mehaaniline kordamine, allajoonimine, hajutamine, kategoriseerimine, enesetestimine, meenutamine, seoste loomine, kokkuvõtete tegemine, väljakirjutamine ja visualiseerimine.
Peamised leiud:
- õpilased kasutasid nii sügavat (seostamine, hajutamine) kui pindmist õppimist toetavaid strateegiaid (korduvlugemine, mehaaniline väljakirjutamine);
- õpilaste peamised eesmärgid strateegiate kasutamisel olid õpitava kergem meeldejätmine ja õpimotivatsiooni säilitamine;
- osa õpetajaid ei pea vajalikuks strateegiaid õpilastele eraldi selgitada, mis võib takistada nende teadlikku ülekandmist iseseisvasse õppimisse.
Töö rõhutab vajadust toetada õpetajaid strateegiate teadlikul ja süsteemsel õpetamisel, et arendada õpilaste eneseregulatsiooni ja sügavat õppimist.