Eesti 15–18-aastaste jalg- ja käsipallurite kehalise võimekuse profiil ja spordialaspetsiifilised erinevused
Magistritöö mõõdab ja võrdleb 15–18-aastaste Eesti jalgpallurite, käsipallurite ja mittesportlike noormeeste kehakoostist ning kehalist võimekust nii omavahel kui rahvusvahelise ta...
Uuringus osales 29 noormeest: 9 jalgpallurit, 8 käsipallurit ja 12 mittesportlast. Kehakoostist mõõdeti DXA-meetodil, aeroobset võimekust veloergomeetri koormustestiga ning lihasjõudu ja plahvatuslikkust isokineetiliste ja hüppetestidega.
Selgus, et sportlaste kehamass, rasvavaba mass ja lihasjõud olid üldiselt kõrgemad kui kontrollgrupil, kuid statistiliselt olulised erinevused ilmnesid peamiselt käsipallurite ja kontrollgrupi vahel. Võrreldes rahvusvahelise eliidiga oli sportlaste keharasvaprotsent kõrgem ning jalgpallurite VO₂max/kg madalam.
Peamised leiud:
- jalgpallurid saavutasid paremad tulemused plahvatuslikkuse ja hüppevõime testides;
- käsipallurid olid tugevamad jõutestides ning keskmiselt pikemad ja raskemad;
- kontrollgrupi tulemused olid enamasti madalamad, kuid mõned näitajad olid ka seal head.
Töö rõhutab vajadust pöörata noorsportlaste treeningul rohkem tähelepanu kehakoostise optimeerimisele ja aeroobse võimekuse arendamisele, et jõuda rahvusvahelise tipptasemele lähemale.