Eesti ja vene kodukeelega ajateenijate isamaaliste hoiakute võrdlus ning muutused ajateenistuses. Ülevaade ajateenijate kompleksuuringust aastatel 2019-2024

Magistritöö uurib, kuidas muutuvad eesti- ja vene kodukeelega ajateenijate hoiakud ajateenistuse jooksul ning aastatel 2019/20–2023/24, keskendudes kaitsetahtele, identiteedile ja ...

Töös analüüsitakse enam kui 12 000 ajateenija andmeid, võrreldes eesti- ja vene kodukeelega noorte hoiakuid ajateenistuse alguses ja lõpus ning eri aastakäikude vahel.

Tulemused näitavad, et:

• pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas suurenes eesti kodukeelega ajateenijate kaitsetahe, samal ajal kui vene kodukeelega ajateenijate hoiakud muutusid vähem;
• ajateenistuse mõju hoiakutele sõltus muu hulgas algsest motivatsioonist ja teenistuskogemusest;
• rahulolu suhetega ülemate ja kaasajateenijatega oli seotud positiivsemate hoiakutega, vene kodukeelega ajateenijate puhul oli eriti oluline suhe ülematega;
• ajateenistus ei toimi kõigi jaoks ühtmoodi lõimumise või Eesti-identiteedi kujundajana, kuid võib toetada sotsiaalset ühtekuuluvust ja eesti keele arengut.