Eesti kooliõpilaste lugemisharjumused III kooliastmes

Magistritöö eesmärk oli anda ülevaade III kooliastme õpilaste lugemisharjumustest ning neid analüüsida, et toetada kirjandusõpetajaid aidates neil mõista, mida, miks ja kui palju t...

Analüüsitavad andmed koguti kvantitatiivse uuringuga, mis korraldati interneti teel, Google Formsi keskkonnas. Küsitlus saadeti 400 erinevale õpetajale igast Eesti maakonnast.
Küsimustikule vastas 779 õpilast ning 26 õpetajat.
Andmeanalüüsist selgus, et õpilased ei naudi ilukirjanduse lugemist ning see on aina rohkem jäämas tüdrukute pärusmaaks. Negatiivse suhtumise käärid lugemisse poiste ja tüdrukute vahel süvenevad. Õpilasi, kes loevad enda lõbuks, jääb vähemaks ning seda on eriti tunda nooremate õpilastega. Suhtumine lugemisse läheb negatiivsemaks, mida klass edasi õpilased jõuavad, kuid teeb tugeva tõusu põhikooli lõpuklassis. Loetakse, sest keegi nõuab neilt seda, mis tähendab välist motivatsiooni, mis omakorda ei ole jätkusuutlik õpilase heaolu ja arengu jaoks. Kuigi peamine motivaator lugemiseks on enamiku jaoks kohustuslik kirjandus, jätab siiski üle poolte õpilastest vähemalt ühe teose aastas lugemata. Kuigi negatiivne suhtumine lugemisse süveneb, ei pea enamus õpilasi seda ajaraiskamiseks, vaid tunnustavad enda jaoks selle kasulikke aspekte. Kuna lugemine on nende jaoks ajamahukas tegevus, on nad otsustanud enda aega kasutada muude tegevuste jaoks.