Kooliealiste laste koroonapandeemia autobiograafiliste mälestuste detailsus

Uurimus selgitab, kuidas 6–17-aastaste laste ja noorte COVID-19 pandeemiaga seotud autobiograafiliste mälestuste detailsus erineb vanuse ja soo lõikes.

Magistritöös uuriti 205 lapse ja noore intervjuusid, et selgitada, kuidas vanus ja sugu on seotud COVID-19 pandeemia meenutamisel raporteeritud detailide hulgaga. Mälestusi analüüsiti Levine et al. (2002) kodeerimissüsteemi abil, eristades episoodilisi ja episoodiväliseid detaile ning viimaste alakategooriaid.

• Vanuse kasvades suurenes autobiograafiliste mälestuste detailsus ning vanuserühmade vahel erines märgatavalt episoodiliste detailide raporteerimine.
• 14–17-aastased osalejad esitasid noorematest rohkem semantilisi, korduse ja „muu“ alakategooria detaile; „muu juhtumi“ puhul vanuselisi erinevusi ei leitud.
• Erinevalt mõnest varasemast uuringust ei ilmnenud käesolevas töös olulisi soolisi erinevusi.

Tulemused toetavad arusaama, et autobiograafiline mälu areneb vanusega ning on kooskõlas hierarhilise arengu teooriaga: semantiline süsteem areneb ja stabiliseerub varem, episoodiline süsteem kujuneb sellele toetudes. Töö aitab täita senist lünka kooliealiste laste autobiograafiliste mälestuste detailsuse uurimises.