Laste ligipääsetavuse uuring

Eesti ühiskonna kujundamisel on lähtutud eelkõige n-ö keskmisest inimesest, vähem tähelepanu on pööratud asjaolule, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, eriv...

Ehitatud keskkond on ajas muutumatu, kuid seetõttu on mitmete sihtgruppide osalemine ühiskonnas raskendatud või ära lõigatud. Lapsed on üheks sihtgrupiks, kellele ei ole Eesti ühiskonnas alati tagatud ligipääsetavus vajalikele teenustele, mistõttu on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu lapse jaoks lapsesõbralikele lahendustele nii teenuste ja nende kohta käiva info kättesaadavuses kui mõistetavuses.
Uuringu eesmärgiks oli laste enda kogemuse ja perspektiivi kaudu kaardistada nende ligipääsetavuse alaseid takistusi näiteks teel kodust kooli, huviringidesse või muude vaba aja veetmise võimalustega seoses. Seejuures pidasime olulisimaks just laste endi kaasamist info kogumise protsessi. See tähendas antropoloogiliste meetodite kasutamist uurimisprotsessis, mis võimaldas korraldada jalutuskäike koos lastega nende igapäevastel teekondadel ning rühmaintervjuusid, kus lapsed joonistasid ning rääkisid oma igapäevaelus ette tulnud probleemidest ja takistustest seoses teenuste kasutamise ja kättesaadavusega.