Mängupõhise treeningu mõju 11-13-aastaste noorte naisvõrkpallurite kehalisele võimekusele

Uurimistöö eesmärk oli hinnata mängupõhise treeningu mõju 11–13-aastaste noorte naisvõrkpallurite kehalisele võimekusele. Uuringus osales 32 noort võrkpallurit, kes jagati juhuslik...

Mõlemad rühmad läbisid 8-nädalat kestnud treeningprogrammi. Kehalise võimekuse hindamiseks viidi läbi vertikaalse hüppe test, kiirusliku osavuse T-test, 30 meetri sprinditest ja 30-sekundiline hüppetest. Mängulise treeninggrupi tulemused olid T-testis paremad (12,4 ± 1,3 sekundit) kui kontrollgrupil (13,05 ± 0,75 sekundit), esines suurem tulemuste varieeruvus ja kiiremaid sooritusi. 30-sekundi hüppetestis ületas mänguline grupp kontrollgrupi (38,4 ± 10,9 vs 35,38 ± 7,33 hüpet), saavutades ka kõrgema maksimaalse hüpete arvu. Vertikaalse hüppe testis olid kontrollgrupi tulemused paremad ja ühtlasemad (34,81 ± 4,74 cm vs 31,1 ± 6,7 cm). 30 meetri sprinditestis olid mõlema grupi tulemused väga sarnased (mänguline grupp 5,50 ± 0,40 sekundit; kontrollgrupp 5,51 ± 0,25 sekundit) ja statistiliselt olulist erinevust ei ilmnenud. Kokkuvõttes parandas mänguline treening kiiruslikku osavust ja korduvate hüpete suutlikkust, kuid mitte sprindikiirust ega vertikaalset hüpet. Tulemused näitavad, et mängupõhine treening toetab kehalise võimekuse arengut ja loob noortele sportlastele motiveeriva ning pedagoogiliselt soodsa treeningukeskkonna.