Meesajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
Magistritöö uurib, kuidas meesajateenijate teenistuskogemus ja enesehinnanguline füüsiline võimekus on seotud nende hoiakutega naiste osalemise suhtes ajateenistuses.
Analüüs põhineb kaitseväe inimvara kompleksuuringu andmetel 2460 meesajateenija kohta, kes vastasid küsimustikule ajateenistuse alguses ja lõpus aastatel 2022–2023. Uuriti, kuidas füüsiline vorm, selle muutus ning kokkupuude naisajateenijatega on seotud hoiakutega naiste osalemise suhtes.
Teenistuse alguses suhtusid meesajateenijad naiste osalusse valdavalt toetavalt: enamik pooldas naiste vabatahtlikku teenistust ja võrdset osalemist kõikidel ametikohtadel. Teenistuse lõpuks toetus vähenes ning kasvas arvamus, et naised peaksid teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides.
Peamised leiud:
kõige toetavamad naiste osalusse olid kogu teenistuse vältel kehvema füüsilise vormiga noormehed;
- füüsilise vormi paranemine säilitas toetava hoiaku, halvenemine aga muutis suhtumise negatiivsemaks;
- ebameeldivusi kogenud noormehed toetasid naiste osalust enam, kuid nägid rohkem probleeme igapäevaelus;
- kokkupuude naisajateenijate või -ülematega oli seotud toetavama hoiakuga;
- võrdsust pooldasid enam eesti keelt kõnelevad ja kehvema füüsilise vormiga ajateenijad.
Töö järeldab, et hoiakuid kujundab pigem isiklik teenistuskogemus kui demograafilised tunnused.