Muuseumis õppimine üldhariduse kontekstis

Doktoritöö näitab, et muuseumis õppimine võib muuta üldhariduse tähenduslikumaks ja vähendada õpilaste kogemuste lõhet, kuid selle mõju sõltub õpetajate ja juhendajate koostööst, õ...

Kolmeetapiline juhtumiuuring käsitles õppimist, õpetajate tegevusviise ja õppeprogrammide juhendajate rolli. Uuringutes osales 76 üheksanda klassi õpilast ja kaks ajalooõpetajat, 176 1.–6. klassi õpilast ja kaheksa klassiõpetajat ning 27 juhendajat.

• Muuseumis saab õpet korraldada õppekavaga kooskõlas ja metoodiliselt mitmekesiselt. Ajaloolise empaatia tegevused jäid õpilastele pikaks ajaks meelde ning aitasid käsitleda eri vaatenurki.
• Õppekäigu mõju sõltub tugevasti õpetaja hoiakutest, ettevalmistusest ja koolikultuurist. Õppimist toetab õpetaja juhitud refleksioon enne ja pärast muuseumikülastust.
• Suurimad takistused on koolis ja muuseumis õpitu vähene sidumine, nõrk infovahetus ning õppekäigu käsitamine lisategevuse või meelelahutusena, eriti vanemas kooliastmes.
• Õpetajad ja juhendajad näevad muuseumihariduses võimalust vähendada sotsiaal-majanduslikust taustast ja elukohast tulenevat kogemuste lõhet, kuid ligipääsu kujundavad rahastus ja selle õiglane jaotus.
• Juhendajad tegutsevad paindlike ja koostööle suunatud haridustöötajatena, kuid nende roll üldhariduses ei ole selgelt määratletud. Säästva arengu ja üldpädevuste toetamise võimalusi kasutatakse veel ebaühtlaselt.