Noorte jalgpalliakadeemias käivate ja mitte käivate noorjalgpallurite hüppe- ja jõuvõimete muutused 5 kuulise treeningperioodi järgselt

Magistritöö eesmärk oli selgitada välja akadeemias käivate ja mitte käivate noorjalgpallurite hüppe- ja jõuvõimete areng 5-kuulise treeningperioodi järgselt.

Esimeseks uurimisülesandeks oli kas ja millisel määral on toimunud areng hüppevõimes 5-kuulise treeningperioodi järgselt akadeemias käivatel ja mitte käivatel ning kogu võistkonna noorjalgpalluritel. Teiseks uurimisülesandeks oli kas ja millisel määral on toimunud areng jalalihaste jõus 5-kuulise treeningperioodi järgselt akadeemias käivatel ja mitte käivatel ning kogu võistkonna noorjalgpalluritel. 
Uuringus osales kokku 21 noorjalgpallurit, kellest 14 olid akadeemias käivad jalgpallurid ja 7 olid mitte akadeemias käivad jalgpallurid. Jalgpallurite näitajad esimesel ja teisel testimisel olid vanus esimesel testimisel 16,4±0,9 eluaastat ja teisel testimisel 16,8±1 eluaastat, kehakaal 69,8±6,8 kilogrammi ja 70,4±6,6 kilogrammi ja pikkus 178,7±5,2 sentimeetrit ning 179,5±4,9 sentimeetrit. Noorjalgpallureid testiti vertikaalsetes hüpetes käte hooga, kui ka käte hoota, lisaks veel paigalt kaugushüppes ning testiti põlve sirutajate ja painutajate lihasjõudu.
Käesoleva uuringus on näha, et meeskonnal on toimunud positiivne areng, välja arvatud põlve painutajate lihastes. Akadeemia ja mitte akadeemia võrdluses tuli välja, et rohkem muutuseid kehalises võimekuses toimus mitte akadeemias.