Religious literacy of Estonian basic school graduates

Doktoritöö uurib, kuidas usuline kirjaoskus kajastub Eesti riiklikes õppekavades ning millisel tasemel on põhikooli lõpetajate teadmised, hoiakud ja oskused seoses religioonide ja ...

Töö koosneb kahest osast. Esimeses analüüsiti 2011.–2024. aastal kehtinud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid, kasutades Levanderi ja Mikkola sisuanalüüsi meetodit koos Dinhami ja Francise usulise kirjaoskuse neljaosalise raamistikuga (kategooria, hoiakud, teadmised, oskused).

Teises osas töötati välja originaalne küsimustik ning viidi 2022. aastal läbi uuring 392 põhikooli lõpetajaga 29 koolist. Selgus, et religiooniga seotud teemad esinevad õppekavas peamiselt kaudselt, teiste ainete (ajalugu, kirjandus, ühiskonnaõpetus) sees, mitte eraldiseisva usuõpetusena, mis on Eesti koolides valikaine.

Peamised leiud:

• õpilaste teadmised religioonidest olid killustatud ja ebaühtlased, tugevamad kristluse ja judaismi osas;
• õpilaste hoiakud religioosse mitmekesisuse suhtes olid üldiselt tolerantsed, kuid mõjutatud ka ajastu poliitilisest kontekstist (nt Venemaa sissetung Ukrainasse);
• usuõpet valinud õpilased näitasid teistest kõrgemat usulist kirjaoskust;
• oskuste osas oli õpilastel raskusi religiooni sotsiaalse ja kultuurilise rolli kriitilise analüüsimisega.

Töö pakub soovitusi usulise kirjaoskuse süsteemsemaks lõimimiseks õppekavasse kodanikupädevusena, mitte usuõpetusena.