Sensoorse tundlikkuse ja söömishäirete ning vältiva/piirava toitumishäire sümptomite vahelised seosed Eesti noorte ja täiskasvanute valimil
Magistritöö uurib, kuidas sensoorne tundlikkus on seotud söömishäirete ja vältiva/piirava toitumishäire (ARFID) sümptomitega ning kas see vahendab ärevuse ja depressiooni mõju neil...
Valimi moodustasid 209 vanuses 16–65 osalejat, kes täitsid sensoorset tundlikkust, söömishäireid, ARFID-i, ärevust ja depressiooni mõõtvad küsimustikud ning läbisid vältiva/piirava toitumishäire diagnostilise intervjuu (EDE-ARFID). Seoseid analüüsiti korrelatsioon-, regressioon- ja medieerimisanalüüside abil.
Selgus, et sensoorne tundlikkus ennustas statistiliselt olulisel määral nii ARFID-i (β = 0,59) kui söömishäirete sümptomeid (β = 0,29), kuid seosed olid ARFID-iga selgemad. Sensoorne tundlikkus vahendas täielikult nii püsiärevuse kui depressiooni mõju ARFID-i diagnostilistele kriteeriumitele, ent ei vahendanud nende mõju söömishäirete sümptomitele – viimaseid mõjutas otseselt vaid püsiärevus.
Peamised leiud:
sensoorne tundlikkus ei olnud oodatult seotud söömise piiramisega, mis viitab, et seda kujundavad pigem hirm kaalutõusu ees ja kehakuvand;
- liigsöömine ja hõivatus kehakaalust/välimusest olid sensoorse tundlikkusega selgelt seotud;
- tulemused toetavad varasemat kirjandust sensoorse tundlikkuse rollist ARFID-i etioloogias.
Töö annab uue panuse Eestis vähe uuritud sensoorse tundlikkuse ja söömiskäitumise seoste mõistmisesse.