Sotsiaalpedagoogide arvamused töös agressiivselt käituvate tüdrukutega

Magistritöö selgitab välja sotsiaalpedagoogide arusaamad ja kogemused agressiivselt käituvate tüdrukutega töötamisel koolikeskkonnas.

Andmed koguti poolstruktureeritud intervjuudega kuuelt sotsiaalpedagoogilt ja analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi meetodil.

Selgus, et tüdrukutel esines lisaks agressiivsele käitumisele ka teisi antisotsiaalse käitumise vorme: varavastased õigusrikkumised, staatusega seotud ja opositsiooniline käitumine. Agressioon väljendus sagedamini sotsiaalse ja suhetepõhise vormina (tõrjumine, kuulujuttude levitamine) kui füüsilisena.

Peamised leiud:

• riskiteguritena toodi välja individuaalsed, perekondlikud, eakaaslaste ja kooliga seotud ning ühiskondlikud tegurid, kusjuures olulisim oli riskitegurite koosmõju;
• perekondlikest teguritest mainiti traumakogemusi, ebaefektiivset kasvatust ja vanemate agressiivse käitumise mudeldamist;
• sekkumisel kasutati nii ennetusprogramme (KiVa, VEPA, SPLO) kui konkreetseid meetodeid (taastav õigus, vihaga toimetuleku tehnikad, vestlused).

Sotsiaalpedagoogid pidasid kasutatud sekkumisi valdavalt tõhusaks, kuid nentisid, et spetsiifilisi agressiooni vähendamise programme (nt viha kontrolli treening) rakendati harva.