Young people’s participation in the 2024 European elections

2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste analüüs näitab, et noorte valimisaktiivsus langes võrreldes 2019. aastaga, samal ajal kujundasid osalust majandusmured, usaldus poliitika v...

Raport analüüsib 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel noorte osalemist, tuginedes valimisjärgsele Eurobaromeetrile, varasematele uuringutele ja meediakajastustele.

• 15–24-aastaste valimisaktiivsus oli 36% ja 25–39-aastastel 46%; võrreldes 2019. aastaga langes see vastavalt 6 ja 1 protsendipunkti. Mitteosalemist seostati vähese poliitikahuvi, usaldamatuse, vähese mõjutajutunde ja praktiliste takistustega.
• Noorte tähtsamad teemad olid elukallidus, majanduslik olukord, kliimamuutused ja haridus. Valikut mõjutas parteitruudusest enam seisukohtade kattumine ELi ja riigisisestes küsimustes.
• Sotsiaalmeedia on noorte teavitamisel ja mobiliseerimisel oluline, kuid sellega seostuvad ka väärinfo ja polariseerumise riskid.
• Valimisea langetamine 16 või 17 aastani ei suurendanud osalust kõigis riikides ühtmoodi; mõju seostati kodanikuhariduse ja noortele suunatud teavitusega.
• Noored on Euroopa Parlamendis alaesindatud ning noori kandidaate paigutatakse sageli vähem valitavatele kohtadele. Raport soovitab tugevdada kodanikuharidust, parandada valimiste ligipääsetavust ning toetada noorte osalemist ja kandideerimist.