Haridus ja teadus

Kõige enam on hariduses ja teaduses õpetamise, teadus- ja arendustegevuse ning noorsootööga seotud töötajaid. Töö eeldab vähemalt kõrgharidust, sageli ka magistri- või doktorikraadi. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk on Eesti keskmisest kõrgem, madalam on lasteaedades töötavate õpetajate palk. Hariduse valdkonnas on probleemiks pensioniikka jõudvate töötajate asendamine.

Tulevikus lasteaiaõpetajate töökohtade arv veidi väheneb, sest eelkooliealisi lapsi on vähem. Üldhariduskoolides õpetajate töökohtade arv ei muutu, kuid puudu jääb loodusainete ja matemaatikaõpetajatest, kuna vaja on asendada pensionile minevaid töötajaid. Ka kutseõppeasutuse õpetajate ja kõrgkooli õppejõudude töökohtade arv jääb tervikuna lähiaastatel samaks, kuid kasvab nende roll täiskasvanute koolitajatena, sest elukestev õpe muutub aina olulisemaks. Kõrgkooli õppejõudude arv veidi väheneb, kuna üliõpilaste arv väheneb. Samas suureneb vajadus teadustöötajate järele. Ka noorsootöötajate töökohtade arv kasvab, sest noored soovivad aina enam huvitegevuses osaleda.

Tulevikus jääb puudu logopeedidest, eripedagoogidest ja koolipsühholoogidest. Eripedagoogilist ja logopeedilist abi vajavate laste arv on viimaste aastate jooksul pidevalt kasvanud, nagu ka vaimse tervise probleemidega noorte arv. See kasvatab vajadust tugispetsialistide järele. Lisaks muutub tugispetsialistide roll, sest nad peavad senisest sagedamini töötama õpetajatega, et toetada neid õppijate mitmekesisuse märkamisel ja sellele vastavalt tegutsemisel.

Hariduses ja teaduses tervikuna on tulevikus rohkem töökohti kui erialase hariduse lõpetajaid. Lasteaia- ja klassiõpetajate erialade lõpetajaid on töökohtade täitmiseks piisavalt, kuid puudu jääb aineõpetajate, tugispetsialistide ja kutseõpetajate erialade lõpetajaid ning teadustöötajaks sobiva haridusega inimesi.

Info põhineb OSKA hariduse ja teaduse tööjõu ja oskuste uuringul, kus prognoositi valdkonna hõivet kuni aastani 2025.