Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Nad arendavad, haldavad ja hooldavad tarkvarasüsteeme ning tagavad eri süsteemide turvalise ja ladusa koostoimimise.
IKT valdkonda mõjutab eelkõige tehnoloogia kiire ja pidev areng, aga ka rohepööre, üleilmastumine, rahvusvaheline koostöö ning sotsiaal-demograafilised muutused. Need trendid suurendavad tööjõuvajadust kõigil IKT ametialadel juba praegu ja ka lähitulevikus märkimisväärselt.
OSKA prognoosi kohaselt kasvab IKT ametialadel töötavate inimeste koguarv 2027. aastaks vähemalt 1,5 korda. IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid, sh avalik sektor vajavad igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti.
Juba praegu on väga suur puudus tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajatest, samuti on palju puudu andmeanalüütikuid. Andmemahtude hüppelise suurenemisega kasvab nõudlus andmekaevetehnoloogiate rakendamisoskuse ja andmeanalüüsi sügavuti tundvate spetsialistide järele.
Eri majandussektoritele IKT-lahenduste väljaarendamine eeldab IKT-tippspetsialistilt lisaks erialastele teadmistele tarkvara- ja süsteemiarendusest, kommunikatsioonitehnoloogiast, andmesidevõrkudest, IKT-süsteemidest ja -teenustest, tehnoloogia arengusuundumustest ja interdistsiplinaarsusest ka arusaama konkreetse sektori äriloogikast. Kasvava vajadusega on kasutajakogemuse disainimise oskus.
Järjest vajalikumaks kujunevad küberturvalisusega, sh andmeturbega seotud teadmised ja oskused, sest isiku- ja andmekaitsereeglite järgimine ja nendega arvestamine toodete/teenuste arendamisel ja haldamisel on kõigi IKT valdkonna töötajate puhul esmatähtis.
IKT valdkonna töötajate teadmiste ja oskuste omandamine varieerub ümberõppest kuni teaduskraadi omandamiseni õppeasutuses. Tööturul on eelistatud IKT-alast kõrgharidust, soovitavalt magistrikraadi omavad spetsialistid.
Näiteks oli 2020/2021. õppeaastal võimalik õppida kokku 80 õppekava alusel, neist 43 oli kutsehariduses ja 37 kõrghariduses, sealhulgas kolm oli doktoriõppekava ja 20 magistriõppekava (12 magistriõppekava on ingliskeelsed).
IKT-spetsialistide puudust aitab leevendada muudes majandusvaldkondades töötavate inimeste ümberõpe. Mahukast praktikaga rikastatud väljaõppest piisab, et alustada tööd näiteks IT-tugiisiku, klienditoe spetsialisti, noorem tarkvaraarendaja, tarkvaratestija või IT-süsteemide nooremspetsialistina.
Töötajate kompetentside ajakohasel tasemel hoidmiseks või nende järgmisele tasemele viimiseks on pidev täiendusõpe möödapääsmatu.
IKT-sektorit iseloomustab Eesti keskmisest palju kõrgem palk. Palkade osas suudab teistest majandussektoritest IKT-ga konkureerida vaid finantssektor.
Valdkonna töökohad on peamiselt koondunud suurematesse tõmbekeskustesse – Tallinna ja Harjumaale, aga ka Tartusse. IKT-sektorit iseloomustab kaugtöö suur osakaal.
Info põhineb OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringul, kus prognoositi valdkonna hõivet kuni aastani 2027.