Majutus, toitlustus ja turism

Majutust, toitlustust ja turismi mõjutab üldine majanduse käekäik, turistide arv, hooajalisus ja piirkondade erinevus. Valdkonnas töötab palju noori, eriti teeninduses. Sagedased on lühiajalised lepingud, sh tööampsud ja osaajaga töötamine. Mitmes majutuse ja toitlustuse ametis, näiteks baarmen, kelner, toitlustuse klienditeenindaja ja toateenija, saab töötada ilma erialase väljaõppeta, omades sobivaid hoiakuid, üldoskusi ning teenindus- ja õpitahet. Seetõttu sobivad need noortele esimeseks töökohaks. Kõige rohkem on ametis toitlustuse lihttöötajaid, toateenijaid, kelnereid, kokki ja toitlustusettevõtte juhte.

Tulevikus töökohtade arv majutuses, toitlustuses ja turismis veidi kasvab. Samas sai valdkond COVID-19 piirangutest suure tagasilöögi, mistõttu võib majutuse ja turismi töökohtade arvu kasv hoopis kannatada. Toitlustuses vajatakse rohkem kokkasid, sest aina enam soovitakse erinevaid toiduelamusi, ostetakse valmistoitu ning tellitakse toitu koju. Vajadus toitlustuse lihttöö tegijate, näiteks nõudepesijate ja abikokkade, järele tulevikus mõnevõrra väheneb.

Kuigi erialase haridusega lõpetajaid jagub, ei lähe nad alati majutus-, toitlustus- ja turismiettevõtetesse tööle. Lisaks püsivad teenindus- ja lihttöötajad ettevõtetes lühikest aega või lahkuvad välisriikidesse. Ettevõtted tunnevad eriti puudust kokkadest, kelneritest, administraatoritest ja lihttöö tegijatest, sest väiksema palgaga ametitesse on madala töötuse juures raskem töötajaid leida. Töökohtade täitmiseks värvatakse üha enam välistööjõudu, eelkõige toitlustuses.

Tulevikus ei jagu ka toitlustusettevõtete juhtimise ja peakoka erialade lõpetajaid, sest praegu puudub võimalus neil erialadel rakenduskõrghariduses tasuta õppida. Ka reisikonsultante koolitatakse vähem, kui on tuleviku tööjõuvajadus.

Info põhineb OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi tööjõu ja oskuste uuringul, kus prognoositi valdkonna hõivet kuni aastani 2025.