Masina-, metalli- ja elektroonikatööstus ning mootorsõidukite hooldus ja remont

Masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse töötajad moodustavad suure osa (38%) Eesti töötleva tööstuse hõivatutest ning ettevõtted on olulised eksportijad, moodustades kuuendiku kogu ettevõtluse ekspordimahust. Valdkond on oluline tööandja, pakkudes mitmekesiseid töövõimalusi erinevate oskustega töötajatele.

Valdkonna ettevõtetes töötas 2021. aastal kokku umbes 48 000 töötajat. Alavaldkondadest on suurima töötajaskonnaga masina- ja metallitööstus (u 30 000 hõivatut) ja elektroonikatööstus (u 12 000 hõivatut) ning väikseim, u 6000 hõivatuga, mootorsõidukite hoolduse alavaldkond.

Töötajate arv masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ametialadel kasvab 2031. aastaks umbes 1000 võrra (ligi 3%). Mootorsõidukite hoolduses jääb töötajate arv samaks.

Märgatavalt rohkem vajatakse toote- ja protsessiarenduse, automatiseerimise ning digitaliseerimisega seotud töötajaid, st tööstuses kasvab inseneride, mehhatroonikute ja tehnikute töökohtade arv. Seoses omatoodete ja terviklike lahenduste tootmise suurenemisega on oodata väikest töötajate arvu kasvu metalltoodete viimistlejatele, masina- ja metallitööstuse seadmete koostajatele ning elektroonikatehnikutele. Mootorsõidukite hoolduses on oodata mootorsõidukite tehnoloogilise arenguga seonduvalt diagnostikute arvu väikest kasvu.

Valdkonna arengut piirab inseneride ja teiste tehnilise kõrgharidusega spetsialistide nappus ja ebapiisav järelkasv. Kõrgharidusega spetsialistide tööjõuvajaduse katmiseks on masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses kolmandik koolilõpetajad puudu. Masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses jääb puudu veerand kutseõppe lõpetajatest. Teiselt poolt panustatakse kutseõppes liiga palju mootorsõidukitehnikute ja automaalrite õpetamisse, millest hoolimata on tööandjatel keeruline heade oskustega töötajaid leida.

Valdkonna töötajatelt oodatakse tulevikus rohkem interdistsiplinaarseid oskusi ja teadmisi, sh teadmisi mehaanikast, mehhatroonikast, elektroonikast, elektrist ja infotehnoloogiast. Tähtsad on teadmised tootmistöö üldpõhimõtetest, tootmise tervikpildi nägemine ja toote elutsükli mõistmine.

Järjest enam hindavad tööandjad üldoskusi ning tähtsad on töötaja üldised väärtused ja hoiakud, sh üldine töödistsipliin, oma töö- ja ajaplaneerimine, enesejuhtimiseoskus, algatusvõime. Inseneridelt oodatakse innovaatilisust, loovust ja paremaid teadmisi tootedisainist ja -arendusest. Konkurentsis püsimiseks ja ekspordi kasvuks on üha olulisemad müügi, turunduse ja ekspordi alased oskused ja teadmised.

Info põhineb OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi tööjõu ja oskuste uuringul, kus prognoositi valdkonna hõivet kuni aastani 2031