Tervishoid

Tervishoiu töökohti mõjutavad eelkõige rahvastiku vananemine, tehnoloogia areng, innovatsioon teenuse pakkumises ning patsientide suurenenud ootused raviteenusele. Tervishoiutöötajad leiavad tööd perearsti-, eriarsti- ja kiirabis, hambaravis, haiglates ja apteekides. Arstide, hambaarstide, õdede, ämmaemandate, proviisorite ja farmatseutide tegevust reguleerivad Eestis seadused. Lisaks töötab tervishoius teisi seadusega reguleerimata tipp- ja keskastme spetsialiste, kes leiavad tööd ka muudes ettevõtetes ja asutustes nagu optikakauplused, üldhariduskoolid, lasteaiad, spaad ja spordiklubid.

Tulevikus tervishoiu töökohtade arv kasvab rahvastiku vananemise, eluea pikenemise ja ravivõimaluste arengu tagajärjel. Juurde on vaja õdesid, farmatseute, ämmaemandaid, bioanalüütikuid, erakorralise meditsiini tehnikuid, füsioterapeute, hooldustöötajaid, kliinilisi ja koolipsühholooge ning radioloogiatehnikud. Arstide töökohtade arv aga väheneb rahvaarvu kahanemise tõttu. Hambaarstide ja proviisorite töökohtade arv jääb samaks, aga juurde on vaja hambaravi assistente.

Tervishoiu erialade lõpetajate hulk tervikuna on piisav, et täita tuleviku töökohad. Sellegipoolest jääb puudu õdedest, farmatseutidest, proviisoritest ja hambaarstidest, sest nendel erialadel pole piisavalt lõpetajaid. Arstiõppe lõpetajaid on tulevikus veidi enam kui töökohti, kuid väljaränne võib tööjõupuudust süvendada. Seniste lõpetajate arvudega jätkates suudab haridussüsteem tööturu vajadusi probleemideta teenindada ämmaemanda, füsioterapeudi, radioloogiatehniku, erakorralise meditsiini tehniku ja bioanalüütiku osas.

Info põhineb OSKA tervishoiu tööjõu ja oskuste uuringul, kus prognoositi valdkonna hõivet kuni aastani 2025.