Transport
Õhutranspordis mõjutavad järgmise kümnendi töötajate vajadust uuslennundus ehk mehitamata õhusõidukite areng ning rohetehnoloogiad. Kõige enam kasvab sideinseneride töökohtade arv, kuid õpe ei suuda katta tööjõuvajadust.
Samuti kasvab vajadus pilootide, lennunduskorraldajate, lennusaatjate ja lennujaama klienditeenindajate järele. Väheneb vajadus lennujuhtide järele, mida mõjutab väga olulisel määral sõda ja Aasia-suunaliste ülelendude ära jäämine ning ka irdtornide kasutuselevõtt.
Merendus on suuresti rahvusvahelise tööturuga. 2023. aastal oli Meremeeste registri andmetel u 5560 meremeest ning aastaks 2032 kasvab hõive u 5900 meremeheni.
Tööandjad tunnetavad puudust eriti laevamehaanikutest ja laevaelektrikutest.
Maanteetranspordis prognoositakse kuni 10% kasvu veoautojuhtidele ja kulleritele. Selle aluseks on tänane puudujääk veoautojuhtidest ning e-kaubanduse kasv kullerite puhul.
Kasvab ka vajadus liikuvusinseneride järele, mis on tingitud ühistranspordi eelisarendamisest ja liinivõrkude korrastamisest.
Järgmisel kümnel aastal jääb ühissõidukijuhtide töökohtade arv jääb umbes samaks.
Raudteetransporti mõjutab transiitkaubavedude vähenemine miinimumini ja teisalt Eesti riigi ambitsioonikad eesmärgid seoses reisirongiliiklusega.
Turvanguseadmete- ja teemehaanikute vajadust suurendab Rail Balticu valmimine. Vedurijuhtide vajaduse kasv on seotud Elroni plaanidega tuua liinile uued reisirongid, mis omakorda suurendab klienditeenindajatena hõivatute arvu.
Liikluskorraldajate vajaduse vähenemine on seotud turvangusüsteemide uuendamise ning juhtimissüsteemide väljavahetamisega digitaalsete vastu.
Raudteetranspordi arendamine on üks riigi prioriteete, samas koolitavad raudtee-ettevõtted tööjõudu ise ja väljaõppe korraldus ei vasta kaasaja vajadustele. Seetõttu on vaja luua nüüdisaegsed, paindliku õppelahendusega õppekavad, mis seoks omavahel digitaalse- ning praktilise õppe moodulid.
Info põhineb OSKA transpordi tööjõu ja oskuste uuringul, kus prognoositi valdkonna hõivet kuni aastani 2032.