Vee- ja jäätmemajandus ning keskkond

Vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonnakorralduse ja -kaitse töötajate arvu mõjutavad ühelt poolt tehnoloogia areng, digitaliseerimine ja riigireform, teiselt poolt keskkonnamuutustega kaasnev rohe- ja ringmajanduse areng.

Keskkonnakorralduse ja -kaitse töökohtade arv tervikuna üldiselt ei kasva, kuid enam on tulevikus vaja ettevõtete keskkonnaspetsialiste ja -tehnolooge ning keskkonnakonsultante, kuna keskkonnaalased nõudmised ettevõtlusele karmistuvad ning ka keskkonnahoiu vastutus liigub enam erasektorisse. Puudust tuntakse hüdroloogidest, kuna seda eriala Eestis õppida ei saa.

Et ringmajanduse arenedes kasvab jäätmekäitluse olulisus ja keerukus, kasvab mõnevõrra ka jäätmemajanduse juhtide ning masina- ja pingioperaatorite töökohtade arv, kuna materjalide ja ümbertöötlusega seotud töömaht suureneb. Samas ei ole piisavalt vastava haridusega lõpetajaid, kes asuksid tööle masina- ja pingioperaatorina. Lisaks on teravaks probleemiks prügiautojuhtide nappus.

Veemajanduses kasvab vajadus veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneride, veekäitlusoperaatorite ja veevärgi- ja kanalisatsioonilukkseppade järele, kuna vaja on asendada pensionile minevaid töötajaid. Puudus on ajakohase õppe läbinud veekäitlusoperaatoritest ning veevärgilukkseppadest.

Info põhineb OSKA vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna uuringul, kus prognoositi valdkonna hõivet kuni aastani 2026.